Eesti infoühiskonna arengukava 2020

    Visioonis on välja toodud inimeste parem elu, kus on ära mainitud, et kõik enim kasutatavad teenused- nii avaliku, kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Meie jaoks tähendab see, et kõikvõimalikud eluks vajalikud kui ka mugavusteenused on kolinud online keskkonda ja saame vajalikud teenused tellida, lõpetada ja hallata, kui on olemas internetiühendus, mugavalt enda kodust lahkumata. Aastal 2014 elasin Austraalias ja imestasin juba siis, kuidas selle suure riigi elanikud siiani oma igapäeva toimetusi käisid tegemas kuskil asutuses kohapeal. Arveid käidi maksmas kas pangas või kohalikus postkontoris, vajalikud toimingud oma sõidukiga pidid tegema samuti kohalikus ARK büroos kohapeal. Ma ei hakka isegi rääkima, kui keeruline oli maksta trahvi, mille olid saanud kas parkimise või kiiruse ületamise eest teises osariigis. Kindlalt võib väita, et väga edukalt ja jõuliselt on teenused kolinud interneti ja inimestel on väga mugav neid kasutada. Miinuspooleks võiks siin lugeda ühiskonna vanemat poolt, kes ei ole suutnud selle kõigega sammu pidada. Mõneti on kujunenud olukord, kus meile noortele on kõik see väga lihtne ja ära tehtav. Küll aga leiab vanaema end vahel olukorras, kus ID-kaardi tarkvara on vaja ära uuendada ja tema jaoks on lihtsam minna asutusse kohapeale ning vajalik toimetus seal kohapeal ära teha. Pahatihti on läinud asutused seda teed, et internetis saate selle toimingu teha ise ja tasuta - kui soovite, et me selle kohapeal teie eest teeme, on selle teenuse hind vastav. Mõneti arusaadav, aga siinkohal ei saa ka kogu vastutust jätta sugulaste ja pere peale, et vanaema saaks vajaliku koolituse, kuidas selles e-riigis kõikide toimetustega hakkama saada. Samuti on see jätnud ideaalse "augu" pahalastele, kes väga edukalt vanemat generatsiooni oskavad pahaaimamatult igasuguste pettustega ära kasutada.
    Üldeesmärgi all on ära mainitud 100 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal. Algtase aastal 2012 3,6 % ja sihttase 60% aastaks 2020. Võib öelda, et suures osas on see saavutatud. Kindlasti ei saa väita, et kiire internet on jõudnud igasse Eestimaa nurka, küll aga teevad telekomi ettevõtted koostöös näiteks Elektrileviga koostööd, et ka hajaasustus piirkondadesse kiire internetiühendus kohale jõuaks. Iseasi on see, kas see 100 Mbit/s interneti kiirus on ka kõigile taskukohase hinnaga. Võiksime kiiremini jõuda juba sellesse punkti, et piirkondades, kus on 100 Mbit ja suuremad kiirused kättesaadavad, ei pakuta enam interneti ühendust mille kiirus on 10 Mbit vaid pakutakse 100 Mbit/s kiirust 10 Mbit/s hinnaga. Olgem ausad infra on selleks olemas ja kui toru jääb kitsaks, siis on vaja teenusepakkujal peeglisse vaadata ja midagi omalt poolt ette võtta, sest keegi alla 100 Mbit kiiruse enam väga ei soovita.