IT proff...?

Üks omadus, mis eristab "proffi" sama eriala "käsitöölisest" oleks suhtlemisoskus. Üldjuhul sõidab natukene teadlikum klient teenusepakkujast lihtsalt üle, kui vastaspoolel on nullilähedane suhtlemisoskus.  Ega kliendile ei ole vaja tõestada, et tead kõike kõige paremini ja tema peab kuulama ja sedasi tegema, sest see on ainuõige lahendus. Kui aga oskad kliendiga argumenteerida, näha asju tema vaatevinklist ja haarata nn suuremat pilti oled "käsitöölisest" selgesti eristuv. Eks selle suhtlemisoskusega tuleb üheskoos ka kerge müügioskus ja kui need kombineerida suureneb oskus "kohale viia".

    

 Pole just kindel, et seda saab nimetada omaduseks, aga kui inimene tõeliselt armastab ja naudib tööd ,mida ta teeb, siis pole see tema jaoks enam töö tegemine. Tõeliselt tulihingeline oma eriala proff, kes naudib seda mida ta teeb, suudab kokku põimida oma eriala, isikliku huvi, laiad teadmised ja kliendi soovi ning vormida sellest midagi, mis on ilmselgelt "proffi" toodang.

 

 Kogemus on vaieldamatult väga oluline. Mida keerulisem kogemus, seda meeldejäävam õppetund... Seda kõige positiivsemas võtmes... Kui oled mingi probleemi lahendamiseks näinud kõva vaeva, uurinud, puurinud, kaevanud, siis oled selle juures mitte lihtsalt hankinud suurel hulgal uusi teadmisi, vaid saanud ka selgeks, kuidas selle probleemiga tegeleda. Olen üsna kindel, et järgmisel korral, kui samasuguse jama otsa komistad, on eelmise kogemuse baasil lahendus palju kiirem tulema.

 

 Kui nüüd need eelnevad omadused kokku põimida: Oma tööd armastav, pikaajalise kogemusega väga hea suhtleja - siis näeme, et kõik omadused täiendavad teineteist. Eelneva kogemusega tekib sul võimalus tuua järgmisel kliendikohtumisel mõni hea näide isiklikust pagasist. Kui sellest kliendile räägid ja ta näeb, et talle ei serveerita lihtsalt mikrolaineahjus soojendatud kaerahelbeputru vaid tõeliselt maitsvat gurmee einet, mille valmistatud enda tööd armastav kokk, kelle silmad selle juures veel säravad, siis oled kindlasti "käsitöölisest" eristuv "proff".

 Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

    Copyright ja copyleft... Mis on mis? Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti ja teadusteostele. Teos on mis tahes originaalne tulemus kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivese vormis ja on tajutav ning reprodutseeritav. Autoriõigus tekib teose loomisega. [1]

    Avatud lähtekoodiga, avavaraga, tuleb mängu termin copyleft. Kui keegi soovib, et tema teost saaks üllal eesmärgil edasi kasutada teised inimesed, seda parendada, täiustada või kasutada seda oma "teose" loomiseks on võimalik sellele rakendada copyleft mis tagab, et teose edasised muudatused on samuti tasuta. [2]

FSF ehk Free Software Foundation eristab järgmised optsioonid:

1) Väga tugev AGPL - Erinevus suures osas GPL'iga on see, et kinni on mätsitud üks GPL nn. tagauks mis lubab tarkvara jagamist teenusena [3]  Põhimõtteliselt võib ettevõte sellest mööda hiilida ja mitte rakendada lähtekoodi avalikustamise nõuet. Üks huvitav näide võiks olla OpenBTS mis võimaldab GSM mobiiltelefone kasutada nn. võrgulaiendajatena.

2) Tugev GNU GPL - Nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla. See tähendab, et kõik kes on litsentsi saajad ja reegleid järgivad saavad teost redigeerida kopeerida ja levitada kasutades sama põhimõtet. [4] Näitena tooks siia WordPress ja Notepad++

3) Nõrk GNU LGPL - Lubab kasutada ja jagada ilma, et peaks jagama rakenduse lähtekoodi. See võimaldab teatud koodi kasutamist LGPL litsentsi all ja teist osa projektist teise litsentsi all.

VLC media player ja 7zip

[1] - https://ee.copyrighthouse.org/mis-on-autorioigus

[2] - https://www.gnu.org/licenses/copyleft.en.html

[3] - https://www.networkworld.com/article/2229265/is-the-affero-gpl-unfriendly-to-hobbyists-.html

[4] - https://www.techtarget.com/searchdatacenter/definition/GNU-General-Public-License-GNU-GPL-or-simply-GPL

[5] - https://stackoverflow.com/questions/1114045/gpl-and-lgpl-open-source-licensing-restrictions

 Arvutid ja paragrahvid I

    Alustuseks on kõige olulisem just õigus olla autorina tunnustatud, mis on õiglane ja peabki muutumatuks jääma. Probleem tundub suurem, kui oleme meie. Küsimus taandub lõpuks inimlikule suhtumisele - kas tõesti on vaja keegi kohtusse anda, kuna tema loo kolmanda takti meloodia on ääretult sarnane "minu" artisti looga ja nüüd tuleb selle eest kindlasti välja käia kõik raha mis võimalik. Ilmselgelt, kui on olemas võimalus seaduslikult kelleltki raha ära võtta, siis on olemas ka ahnus, millel pole piire.

    Tasuta jagamine, kui pole ärilist eesmärki. Jah - seadus peaks panema rõhku sellele, et kuidas on autori õigused kaitstud, kui keegi teenib tulu autori "töö" pealt. Olgem ausad piraatlus on tulnud ja ei ole ta mitte kuskile kadumas. Küll aga on tekkinud kõikvõimalikke erinevaid platvorme muusika, filmide ja seriaalide voogedastuseks, mis on seda vähendanud. Mugavus on inimesele väga oluline ja kindlasti on lihtsam käia välja igakuiselt oma kümnis teenuse eest, kui ohustada oma arvutit teadmatu faili allalaadimisega. Autori suurem kahju aga tuleb sealt, kui keegi tegeleb massiliselt tema "töö" jagamisega ja teenib selle pealt tulu ilma, et autor sentigi saaks - see on ju pesuehtne vargus. 

    Kadunud autor ja suur küsimärk - Minu arvates on see väga hea mõte, et autoriõiguste kaitse tuleks anda automaatselt. Kui 5 aasta pärast on soov jätkata teose ärilise ainuõiguse kasutamist, siis on see andmebaasis registreeritud ja lihtsasti leitav - lahendab kindlasti probleemi, kus autorit on vaja seaduse huvides tikutulega taga otsida.

    Remiksid ja paroodiad - Tänapäeva ühiskonnas, kus inimesed veedavad suure osa ajast meelelahutus keskkonnas, on kõikvõimalikud paroodiad ja remiksid autori originaal teose pealt- minu arvates suurepärane tasuta reklaam.

 Ole inimene...

    Kui Joonas koolist koju jõudis ei pidanud ta enam kellegi inetuid sõnu kuulma. Ta sukeldus neti avarusse ja võis olla seal keegi kes ta tõeliselt tahtis olla. Tegelikult oli ta ka oma argielus väga hea inimene, ta oli abivalmis ja käitus sama meeldiva malli järgi nii igapäevaelus kui ka virtuaalmaailmas. Ometi eelistas ta olla virtuaalmaailmas reaalmaailma asemel, sest oma kentsaka olemuse sai ta jätta ainult enda teada ja maalida teistele endast pildi, mis ei kutsunud esile sõimu, norimist ja mõnitamist.

    Küll aga järgnes igale virtuaalmaailmas veedetud õhtupoolikule hommik ja Joonas seadis sammud kooli poole. Ta teadis, et sellest päevast tuleb, kas sama hull või veel hullem päev ja ta oleks tahtnud juba, et see oleks läbi... Saaks vaid tagasi oma väikesesse pelgupaika, kus ta on puutumatu ja keegi ei ole ta vastu õel. Seekord, aga läks kõik teisiti. Olnud virtuaalmaailmast nii haaratud sodis ta tihtipeale oma kasutajanime, õpetaja kuulamise asemel, vihiku nurgale. Ilmselt oli keegi klassikaaslastest seda näinud, sest koju jõudes ootas tema virtuaalmaailmas teda samasugune pori nagu argipäeval koolis. Inetused tema postkastis, mõnitavad tekstid, ebasündsad pildid ja kõik muu, mille eest ta oli peitu tahtnud pugeda. Joonasele oli see äärmiselt valus, sest see oli tema ainuke varjupaik, kus ta sai end veel vähegi inimesena tunda...

    Joonast pole tegelikult olemas... Küll aga on olemas tuhandeid ja tuhandeid lapsi, kes iga päev lisaks ebameeldivustele koolis puutuvad veelgi õudsamate asjadega kokku online maailmas. See on kahjuks interneti varjukülg, mis saab endiselt liiga vähe tähelepanu. See peaks olema iga kogenuma neti kasutaja prioriteed number üks. Palju lihtsam on kellegi eest astuda välja internetiavaruses, kui tänaval. Märka ebameeldivust internetis ja astu sellele vastu. Eesti puutub küberkiusamisega kokku iga neljas laps [1]

Viited:

[1] https://digitark.ee/veerand-lastest-kogeb-kiusamist-ent-keegi-ei-reageeri/